Eesti uusaeg
Selle liikumise põhisuunaksoli siis usu vahetamine, vahel kaasnes ka mõisnikule vastu
hakkamine (kohalik eripära mönel pool).
Riigivõimu suhtumine usuvahetusse oli kahesugune, polnud ühtset arvamust. Ühelt poolt
keskvõim alates 1830nendatest Peterburi võimud olid hakanud pöörama tähelepanu
õigeusu seisukohale riigis.
Vene õigeusu levitamine oli oluline teema sellest ajast peale.
Asja teine pool oli see, et usuvahetus rahva seas tekkis spontanselt ja kuulujuttude alusel
ning oli pmst tegu rahvaalgatuseks. Vene keskvõimu jaoks igasugune rahvaalgatus oli
olemuslikult väga kahtlane algatus, mida tuli taunida kindlalt. Eriti, kui need toimusid
suuremas mastaabis, seda hinnati ohtlikuks. 1848-1849 toimusid mitmel pool Euroopas
revolutsioonid, mis tegi vene keskvõimu eriti ärevaks ja leiti, et tuleb toetada Balti aadlit,
kellele usuvahetus oli äärmiselt vastumeelne.
annaabi.ee 
