Luustumisprotsessid ja luustiku kujunemine
Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse.
Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib
luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad
luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad
luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud
ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja
spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva
väliskesta spongioossele sisule, mis täidab luuõõnt seestpoolt. Luu
koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus on tihe ja tugev
luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on pehmem ja käsnjas
ning teda leidub lühiluude (sõrmede ja varvaste luud) ja lameluude
(ajukolju luude) seesmises osas ning ka pikkluude (reieluu) otstes.
Need koed on bioloogiliselt identsed ; erinevus on mikrostruktuurses
ülesehituses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik)
1.2 Luustiku ülesanded