Valgusüntees
Valgud
moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos
polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks.
Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi
molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas
avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel.
Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele
univesaalsele protsessile :
1. dna sünteesile ehk replikatsioonile,
2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja
3. valgu sünteesile ehk translatsioonile.
DNA, RNA ja valkude biosünteesiga seondub valdav osa tunnuste tunnuste
avaldumise molekulaarsetest mehhanismidest.
DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele.
Sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulis kaks ühesuguse nukleotiidse
järjestusega koopiat, mis mitoosil tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse.
Mitoosi tulemusena on moodustunud tütarrakud geneetilise info sisalduselt
samased
annaabi.ee 
