G.Verdi kui vabadusvõitleja ja lüürik
kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on
nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis
noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal
õpetaja Proresi juures ja ladina keele õpinguid kanoonik Seletti käe all.
Kuid vaatamata sellele oli Barezzi võtnud Verdi oma tütre muusikaõpetajaks. Noored
aga armusid üksteisesse ning 1836.aastal abaiellusid. Neende abiellust spndisid ka 2
last, kes surid veremürgitusse.
Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne
aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju muusikalisi palasid kohalikule puhkpilliorkestrile,
koorile ja ka orelile. Tänu Barezzi toetusele ja väikesele stipendiumile, otsustas Verdi
minna 1832. aastal Milanosse ja astuda sealsesse konservatooriumi. Sinna teda vastu
ei võetud, väites seda, et tema kätte asend on parandamatult vale. Kui ometi nimetati