Jean-Paul Sartre "Iiveldus"
Nad ei saatalitada südametunnistuse järgi.
Inimene püüab end näidata paremana kui ta tegelikult on.
KRIITIKA - ARVO UUSTALU:
,,Iiveldus" on lugu Antoine Roquentini nimelisest teadlasest-autistist, kes leiab, et elul pole
mõtet. Materiaalselt kindlustatud, huvitavat ja head tööd omavat peategelast tabavad kas
mõnest füüsilisest või vaimsest haigusest tingituna sagedased iiveldushood. Kui Roquentini
pidada normaalseks inimeseks, siis võib tema seisundit nimetada permanentseks vene
spliiniks. Peategelane tundub paljuski olevat Sartre'i alter ego. Sartre või vähemalt Roquentin
arvab, et nagu on mõttetu elu, on võimatu ka armastus. Patsienti nägemata on raske diagnoosi
panna, kuid Roquentini päevikus toodud haigussümptomite järgi segunevad temas autism ja
skisofreenia. Mees ei oska inimestega kontakti astuda, vegeteerib oma maailmas ega oska elus
näha ilusat. Suure tõenäosusega on ajaloo suurmeesest raamatut kirjutava Roquentini
annaabi.ee 
