jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n. vertebralis - lüliarteri seinas rindkere ganglion – ganglion thoracica rindkere-südame närvid – nn. cardiaci - süda thoracici suur ja väike sisusenärv – n. rinna- ja kõhuõõne elundid splanchnicus minor et major nimme-sisusenärvid – nn. splanchici soolekinniti algus lumbales ripsganglion – ganglion ciliare reguleerib silmaläätse uitnärv – n. vagus kõik rinna- ja kõhuõõne elundid vaagnaganglion – ganglia pelvina käär-, pärasool, kusepõis, suguelundid
Kogu soolestikku varustab arteriaalse verega põhiliselt a. mesenterica superior. Venoosne äravool toimub värativeeni kaudu. NB! Mesenteriaalinfarkti põhjuseks on sageli sooleveresoonte sulgus, tekib „äge kõht“ (→ ptk „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi ülevaatus“). Soolestiku innervatsioon Soolestiku tööd stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem (X kraniaalnärv, n. vagus ehk uitnärv), sümpaatiline närvisüsteem (sisusenärv – nervus splanchnicus) seevastu pidurdab sooletegevust. Seedimine ja imendumine toimub enamasti pärast sööki (parasümpaatikuse aktiviseerumine tekitab väsimustunnet) ja öösiti, kuna rahuseisundis varutakse optimaalselt toitaineid (ka raku tasemel). Toidumassi viibimisaeg mao-sooletraktis on väga erinev ja võib kesta 20–80 tundi. Raskesti seeditavad toidud viibivad kauem nii maos kui ka sooltes. Toidumassi viibimisaeg maos: 2–4 tundi peensooles: 6–8 tundi
annaabi.ee 
