Põhiline kopsupõletiku tekitaja koolilastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. M. fermentans põhjustab gripitaolisi haigusi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T immuunkahjustatud inimestel. Mükoplasmad Mycoplasma genitalium on väikese genoomiga bakter. Tal on 470 geeni. Parasiteerib inimese suguelundite limaskestal. Põhjustab põletikke ja sigimatust. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Spiroplasma on spiraalse kujuga taimedel parasiteeriv mükoplasma. Spiroplasmad elavad putukate sooles ja hemolümfis. Putukad kannavad nad oma hammustusega (süljega) üle taimedele. Paljunevad taimede juhtkudedes, kasutavad taime toitaineid, ummistavad juhtkudesid ja põhjustavad närbumist ja kääbuskasvu. Tsitruselistel ka viljade Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T puitumist. Pildil S. kunkelii poolt kahjustatud maisitaim.
sinusiiti, günekoloogilisi infektsioone, kopsupõletikku. Suuõõnes on valdav V. parvula (varasem nimi Veillonella alcalescens). Seda bakterit on eriti palju igemepõletikuga inimestel. Igemerakkude koekultuuridel on näidatud, et propionaat on neile toksiline ja sellega saab seletada Veillonella poolt põhjustatud igemekahjustusi. Order MOLLICUTES (mükoplasmad) Sinna kuulub 5 erinevat sugukonda. Olulisimad perekonnad on *Mycoplasma, *Ureaplasma, *Spiroplasma, *Anaeroplasma jmt. Selle rühma juures ka Erysipelothrix. Esmalt isoleeriti 1960. a. ühelt kopsupõletikuga haigelt ja hakati nimetama PPLO organismideks (pleuropneumonia like organisms). Traditsiooniliselt nimetatakse mükoplasmadeks baktereid, kes on väga väikesed ja kellel puudub rakukest, nad ei suuda sünteesida peptidoglükaani prekursoreid. Tänu kesta puudumisele on nad morfoloogiliselt pleomorfsed, st. ühes ja samas kultuuris võib kohata ümaraid, pirnikujulisi, hargnenud ja
annaabi.ee 
