taimedega e. taimedega kaasaegses käsitluses. Varuaineks enamasti tärklis. Rakukesta seesmine kiht tselluloosist, välimine pektiinainest. Tallus mõni μm kuni mõnikümmend cm, kuju väga varieeruv. Koloniaalseid, üherakulisi, hulkrakseid (niidid, plaadid, torud). 8000-20000 liiki (olenevalt taksonoomia printsiipidest Enamik perekondi magevees, vähem madalamas merevees, osa ka tüvedel jne. Niiskes õhukeskkonnas. Suurtest niitrohevetikatest on meie vetes tähtsamad Cladophora, Spirogyra, Zygnema, Ulothrix (vesijuus), Oedogonium, Mougeotia, riimvees Enteromorpha intestinalis. Kõikvõimalikud paljunemisviisid: pooldumine, talluse jagunemine, zoospooride teke, gametangiumide teke. Paljunemisrakud 2 või 4 viburiga. Enamasti vegetatiivses olekus haploidsed. Silmaga nähtav tallus esineb tavaliselt suvekuudel, ebasoodsal aastaajal sügoodina, zoospoori või akineedina. 11. Mändvetiktaimed – üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste
· Rakkude ehitus ja talitus on vastastikulises kooskõlas · Hulkrakses organismis sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Bioloogia Page 13 Rakud 23. september 2009. a. 17:43 Hydra - will paralyze its prey Bryozoan - moss animalcule Bell Animalcule Volvox -algae Bioloogia Page 14 Stentor - trumpet animalcule Spirogyra - algae Noctiluca Microscopic algae Bioloogia Page 15 Microscopic Algae Starfish Larva Diatoms Volvox - each black dot is a cell Bioloogia Page 16 Epiteelkude 23. september 2009. a. 13:08 Ehituslikud iseärasused: · Rakud oaiknevad tihedalt üksteise kõrval · Rakuvaheainet on vähe · Teistest kudedest eraldatud bassaalmembraaniga · Esinevad epiteelirakud, närvilõpmed, vahel ka lihanäärmed
annaabi.ee 
