Eesti keele ajalugu
11. Sisekadu eesti keele ajaloos.
Sünkoop e sisekadu: üldkeeletead. igasugune häälikukadu sõna keskel;
eesti keeleteaduses vokaalikadu sõna keskelt kindlatel tingimustel:
kadus 2. silbi vokaal, kui 1. silp oli pikk ning sõna oli vähemalt
kolmesilbiline (13.-15. saj): * laulamaan >> laulma; * kantanut >> kandnud
Konsonandikaod sõna sees – eesti keeles on kadunud klusiilide
spirandilised vasted nõrgas astmes, see aluseks laadivaheldusele:
Tüveline AV: *tupa : tuban (G) > *tua > toa; *käte : käden >> käe; *teko : tegon >> teo.
Sufiksiline AV: järgsilpides *selkätä >* selkädä > *selkää >> selga; *selkähän >* selkään >> selga; *lampahan
>> lamba.
12. Uute häälikute teke eesti keelde.
Epentees – uus häälik tekib sõna keskele
(a) võõras konsonantühendis lisakonsonandi teke algsete konsonantide vahele:
annaabi.ee 
