Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Tavaliselt oli ainult üks tee algusest keskpunkti. Keskel
võis olla lilleaed, skulptuur, purskkaev vms.
Puu-onnid metsas: puu - enamasti tamme - otsa ehitatud "pesad", kus oli võimalik einestada.
Spiraaltrepp ümber tüve viis platvormile, mis oli tihedast lehestikust ümbritsetud. Sümboliseeris
esimeste inimeste eluaset, "kes sõid tammetõrusid".
Montagnette: mäekünkad (nt 5 m kõrged, 60 m diameetris), kuhu istutati tihedalt puid-põõsaid.
Suuremate küngaste tippu viis spiraaltee (Villa Medici, Rooma, 15 m kõrge). Paljud 15.-16. saj
kirjeldused rõhutavad, et aia korrapära peab olema võimalik vaadelda kõrgemast punktist - lossi
ülalkorruse akendest või aias asuvalt künkalt, millel asub vaatepaviljon.
Grotto: koopad, mis võisid olla nii korrapärase kujuga kui "looduslikud", tavaliselt künka või
mäeseina sisse ehitatud. Materjaliks olid päris-koobastest toodud stalaktiidid ja kõvad