Rombiline väävel on püsiv temperatuurini 95,4°C. Edasisel kuumutamisel kristalliseerub väävel ümber monokliinsesse süngooniasse. Rombilist väävlit nimetatakse ka -väävliks ning monokliinset -väävliks. Seistes muutub -väävel taas -väävliks, mis on väävlile termodünaamiliselt stabiilsem olek.Väävel polümeriseerub kui vedelat väävlit valada külma vette ehk siis kui teda jahutatakse kiirelt. Tulemuseks on plastiline, amorfne aine, mis koosneb spiraalsetest ahelatest. Aja jooksul kristalliseerub ka see aine rombiliseks väävliks tagasi.Väävel sulab temperatuuril 119°C. Madalatel temperatuuridel on sulaväävel vedel ja kollane, koosnedes S8 molekulidest. Temperatuurivahemikus 150...200°C värvub väävel pruuniks ja muutub viskoossemaks. Põhjus on selles, et väävliaatomitest moodustuvad väga pikad ahelad (500 000...800 000 aatomit), mis oluliselt suurendavad sisehõõret. Edasisel
- astronoomide hinnangul on meie Galaktikas umbes 100 miljardit tähte 4. Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused ? - galaktikad jaotatakse kolme rühma: 5. Millised on teleskoobi tüübid ? - elliptilised galaktikad korrapärased, ümmarguse või pikliku kujuga 6. Millised on astronoomia tähtsamad meetodid ? - spiraalsed galaktikad koosnevad keskosast ja spiraalsetest harudest, 7. Mida saab taevakehade kohta teada spektraalanalüüsi abil ? 8. Mis on astronoomiline ühik ? jaotatakse omakorda alaliikideks 9. Mis on valgusaasta ? - korrapäratud galaktikad
tekib rombiline väävel. Kuigi väliselt sarnanevad need kristallid veel nõeljate prismadega, koosnevad need üliväikestest rombilise väävli kristallidest. Nii rombilise kui ka monokliinse väävli kristallide tippudes asuvad molekulid S8. Kui valada keeva väävllit külma vette, siis moodustub pehme pruunikas veniv mass-- plastiline väävel. Plastiline väävel koosneb niitjatest väävli aatomite spiraalsetest ahelatst, milles S aatomite arv ahelas ulatub tuhandetesse, sellepärast märgitakse plastilise väävli molekulvalemiks S. Väävliaurudes leidub mitmesuguse struktuuriga molekule (S2, S4, S6, S8). 3. Füüsikalised omadused. Väävel on kollase värvusega kristalne aine. Ta on võrdlemisi rabe ning peenestub uhmris kergesti. Pulbrilist väävlit nimetatakse väävliõieks, tükkidena erinevalt väävlit aga kangeväävliks. Väävel on halb elektri- ja soojusjuht. Vees ta ei lahustu,
annaabi.ee 
