Keskaja inimese igapäevaelu
Vaimulke tegevust
ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni
ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud
rituaalidesse. Vaimulikud kandsid lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust.
Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad.
Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate ning spiraalitaolis otsaga pikk
karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning
üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Osade allikate kohaselt elasid
vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata ära sõjaretkedest, jahilkäikudest,
pidusöökidest ja purjutamistest.
Jõudes linnakodanikeni, alustan sellest, et keskaja linnakodanik eksisteeris tänu sellele, et
ta kujutas endast talupoja vastandit