kausikujuline Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). Selle mass on 4 miljardit korda suurem Päikese massist. Tsentri ümber asub galaktika mõhn. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama). Galaktika koosneb 4st spiraalharust, milles tähed liiguvad ühtlase kiirusega ümber tsentri . Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. 11.Kuidas klassifitseerida galaktikaid?
mis soodustavad atmosfääri ionisatsiooni ja sellega pilvede teket. Nii on Päikese madala aktiivsuse perioodil pilvisus ulatuslikum ning ookean soojeneb vähem. Praegu asub Päikesesüsteem Galaktika spiraalharus, kus kosmiliste osakeste võimalik kontsentratsioon on tublisti kõrgem võrreldes harude vahelise ruumiga. Spiraalharudes aset leidvad supernoova plahvatused on peamised suure energiaga osakeste allikad. Päikesesüsteemi väljumisel spiraalharust ootab planeeti ees jälle soojenemine. Miljonite aastate ajalugu näitab, et soojaperioodide ajal saavutab kliimasüsteem tasakaalu ~22°C juures. Maa pikaajalist kliimaajalugu vaadates võib näha, et elame praegu jääajas. Viimase 400 000 aasta vältel on 86% ajast olnud temperatuur madalam kui praegu. Pikad jääajad on vaheldunud üürikeste jää-vaheaegadega. Kogu tsivilisatsiooni ajalugu mahub vaid 12 000 aastat kestnud soojenemisperioodi, millele eelnes 100 000-aastane jääaeg.
annaabi.ee 
