Siduril on hüdrauliline ajam. Sele 3. Kahemassiline hooratas [3] 6 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD Ülekandearvud [4] : 1 käik: 3.5 2 käik: 1,842 3 käik: 1,3 4 käik: 1,029 5 käik: 0.838 Tagurpidi käik: 3,444 Autol on ühekordne peaülekanne sirgete hammasratastega, kuid spiraalhammastega ülekande arvuga 3,70. [4] Sele 4. Peaülekanne [5] Summaarsed ülekandearvud: Esimese käigu korral: 3,5 x 3,79 = 13,265 Kõrgeima käigu korral: 0,838 x 3,70 = 3,101 Tagurpidikäigu korral: 3,444 x 3,70 = 12,743 7 5. JÕUÜLEKANNE 5.1 Jõuülekande skeem (klassikaline esiveolise skeem) Sele 5
üheharuliseks. Kaheharulise jõuülekande korral jaguneb võimsus kahte ossa eespool peaülekannet (käigukastis). Kasutatakse roomiktraktoritel, millistel jõuülekanne jaguneb kaheks käigukastis (T-150). Ratastraktorite tagasild koosneb peaülekandest, diferentsiaalist, lõppülekannetest ja diferentsiaali blokeerimisseadmest Liigendtraktorite vedavad sillad Liigendtraktorite esi- ja tagasild erinevad teineteisest üksnes karterite poolest. Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb: Kerest · Kahest satelliitide teljest · Neljast satelliidist · Kahest pooltelje hammasrattast · Tugiseibidest. Pooltelje hammasrattad on ühendatud nuutide abil pooltelgedega, viimased rattareduktoritega. Traktorite ja autode käiguosa. Käiguosa ehk veermik kannab raskusjõu pinnasele ja paneb masina liikuma. Koosneb: · Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema
annaabi.ee 
