Mitte ei tegele ta ainult valimistega, vaid proovib teha Eesti riigile head ka korruptsioonijuhtumi lahendamisega, viidates siis sellele, et tal on oskusi ja tahtmist muuta Eesti riiki paremaks. Jällegi võte, mida valijate võitmisel kasutada – püüd süstida n-ö lihtrahvale IRL-i tegevusega kaasnevat turvatunnet. Andrus Ansip „Samas teeb iga riigireeturi paljastamine meid tugevamaks ja näitab meie vastuluure head tööd. Eesti riigi poolt antav sõnum on selge – meie vastu spioneerivad isikud tabatakse,“ kinnitas Andrus Ansip (Postimees 2013). Ansip võrdsustab siin justkui Eesti, luure ja enda valitsuse, muudab nad nii-öelda üheks meeskonnaks, kes pahalaste vastu võitlevad – tegelikult on seda teinud ehk ainult luure ning Ansip jätab mulje, nagu see oli üksnes tänu temale saadud töö vili. „Eesti ja Saksamaa suhted on olnud väga lähedased ja nende suhete aluseks on olnud sarnased
20 000 sõdurit). Vilniuse tagasisaamise rõõm varjutas nõukogude baasidest tuleneva ohu - Poola sõjaväelased pagesid Leedusse ning Leedu oli kohustatud tsiviilpõgenike eest hoolitsema. Vilniuse piirkond oli majanduslikult nõrgemini arenenud. NSV Liidu ultimaatum 14.06.1940 ja nõukogude okupatsioon Leedus- 25. mail 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule süüdistuse - Leedulased õhutavad punaarmeelasi deserteeruma ning spioneerivad Punaarmee vastu. 14. juuni 1940 Nõukogude ultimaatum - Nõuti Leedu siseministri ja kaitsepolitsei juhi arreteerimist, nõukogudesõbraliku valitsuse moodustamist, täiendavate nõukogude sõjavägede sisselubamist. Vastust nõuti järgmise päeva hommikuks kell 10:00. Leedu loobus sõjalisest vastupanust ja alistus. 15. juunil marssis juba 200 000 punaväelast Leetu. Sovetiseerimine: Esialgu juhtisid sovetiseerimist Leedus NSVL asevälisminister
annaabi.ee 
