BENEDICTUS SPINOZA
ketserlikuks ja kardetavaks nii kristlasele kui ka juudile. Alles ümmarguselt sada aastat
pärast Spinoza surma asetati tema õpetus silmapaistvale kohale filosoofia ajaloos.
Selleks aitasid kaasa saksa mõtlejad ja luuletajad Lessing, Herder, Jacobi ja Goethe.
Viimane luges Spinoza teoseid ikka uuesti ja kirjutas Spinozast: "Ma tunnen ennast
väga lähedasena temale, kuigi tema vaim on palju sügavam ja puhtam kui minu oma."
Hegel väitis:" Spinoza on moodsa filosoofia kardinaalpunkt: kas spinotsism või ei
mingi filosoofia." Fichte arvestas ainult kahte täielikult konsekventset filosoofilist
süsteemi: enda oma, mis lähtub "minast", ja Spinoza õpetust, mis lähtub esemest (1:
131).
SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST
Spinoza õpetas, et eksisteerib ainult üks substants - loodus, mis on iseenese põhjuseks
(causa sui), s.t. ei vaja enese eksistentsiks mitte midagi muud. See tees on Spinoza
materialismi ja ateismi aluseks. Loodus on ühelt poolt "loov loodus" ja teiselt poolt