Mängukeskkond
Vahel tuleb
last lausa mängima õpetada. Tähendused ja seosed hakkavad siis lapsele külge ka igalt
poolt mujalt, televisioonist, täiskasvanute omavahelisest suhtlemisest jne. Kõik nähtu
lülitatakse mängu. Kui lapsevanem tahab näha, milline ta on, on tal lihtsalt vaja jälgida
oma laste mängu. See, mida sealt näha võib, ei pruugi olla meeldiv, kuid kindlasti
õpetlik.
Hiljem, kooli minnes, vajavad lapsed oma mängudeks ruumi, vahendid valivad nad juba
ise pall, tasod, spinnerid, kummikeks jms. Sellel perioodil on juba raske kontrollida
mõjutusi, mis mängu sisu määravad. Ja tundub, et siis enam ei püütagi seda nii väga
kontrollida. Lastel puudub spetsiaalne koht, kus mängida ja nii muutub
mängukeskkonnaks klassiruum või lausa koridor, mis pole kindlasti soodne paik niivõrd
tähtsa asjaga tegelemiseks.
Mängukeskkonda luues kas kodus, lasteaias või isegi koolis, tuleks arvestada sellega, et
see oleks turvaline