Fossiilid
(Ivar Puura,
2006) Käsnade kehakuju on väga mitmekesine, mille välispind on tavaliselt ebatasane, tihti
okkaline või harjaseline ja arvukate peente pooridega; sisemus aga koosneb ebaühtlasest
poorsest massist, milles on palju erinevates suundades kulgevaid kanaleid ja õõnsusi ning
okiste ja kiudude moodi skeletielemente. Veel on neile omane siseskeleti ehk –toese
esinemine, mis koosneb põhiliselt okistest ehk spiikulatest ja need koosnevad kas räni-, lubi-
või sarvainest. (fossiilid.info) Käsnad ei ole välja surnud ja on koloonialise eluviisiga.
3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid
Stromatoporaadid elasid Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu meredes elanud väljasurnud
käsnarühm. Neil oli basaalne lubiskelett, mille peal oli hästi õhuke pehme kude, mis
kasvatasid skeletti kiht kihi järel suuremaks. Eestis leidub nende kivistisi palju Siluri
lubjakivides. Elasid ainult koloonialiselt
annaabi.ee 
