Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
(1840. aastatel asutati Dresdenis lausa spetsiaalne
ühing, mis organiseeris Weberi põrmu ümbermatmist Londonist Saksamaale Dresdenisse, mis 1844
ka õnnestus.)
1820. ja 1830. aastatel kirjutas oma olulisemad ooperid Heinrich Marschner (1795-1861)
vahelüli Weberi ja Wagneri vahel: näit ,,Vampiir" 1828. Samal ajal hakkas oopereid kirjutama ka
Albert Lortzing (1801-1851), helilooja, laulja ja teatritegelane, kes näitlejate lapsena õppis
eelkõige praktikast: tema põhizanr on nn Spieloper (,,mänguline ooper") -- saksa koomiline ooper
kõnedialoogidega, paljude ansamblite ja rikkaliku lavategevusega. Eestis on viimasel kümnendil
laval olnud tema ,,Salakütt" (Wildschütz), Saksamaal mängitakse siiani väga palju. Väga hea näide
Spieloper'i kohta on Otto Nicolai (1810-1849) ,,Windsori lõbusad naised" (Shakespeare'i komöödia
järgi), muusikaliselt on see arendatum ja vokaalselt nõudlikum (itaaliapäraste koloratuuridega) kui
Lortzing.