V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Tee aga kähku. Mis on
sul enda kaitseks öelda?»
«Enda kaitseks!» mõtles Gringoire. «Asi on halb.» Ja kokutades vastas ta: «Ma olen see,
kes täna hommikul ...»
«Vannun kuradi küünte juures,» katkestas teda Clopin, «ütle oma nimi, lontrus, muud
midagi! Kuula! Sa seisad kolme võimsa valitseja ees: minu, hulguste kuninga Clopin
Trouillefou, suure keisri järeltulija, Argoo kuningriigi kõige kõrgema läänihärra ees; mustlaste
hertsogi Mathias Hungadi Spicali, selle kollase vanamehe ees, kellel narts ümber pea
on mässitud; galilealaste keisri Guillaume Rousseau, selle jommi ees, kes meid ei kuula, aga
seal üht libu kallistab. Meie oleme sinu kohtunikud. Sina oled Argoo kuningriiki tunginud,
ilma et ise tema alam oleksid, sina oled meie linnajao seadusi rikkunud. Sind tuleb karistada,
seda enam, et sa pole näpard, nuiard ega lööbard, see on ausate inimeste keeli: varas, kerjus,
hulgus. Või oled sa midagi sellesarnast? Näita, et sul õigus on