Õpilaste vaimsete võimete mõõtmine (vaimsete võimete testid), selle eesmärgid ja võimalused
Esimene neist nägi ette, et laps jälgiks silmadega põlevat tikku (Reynolds &
Kamphaus, 1990, lk 5).
Testide liigid
Tänapäeval eristatakse üldise vaimse võimekuse, spetsiifiliste võimete ning oskuste ja teadmiste
teste (Allik jt., 2002, lk 205). Üldise vaimse võimekuse testid on kasutusel personalivaliku ja
akadeemilise õppe juures, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest.
Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust või laiemalt võttes spetsiifilsite
oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik
tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud
oskusi või konkreetseid teadmisi (Allik jt., 2002, lk 206).
5
Lisaks eeltoodud võimalustele liigitatakse teste veel muude tunnuste alusel: individuaalsed ja
grupitestid, lastele ja täiskasvanutele koostatud testid, verbaalsed ja mitteverbaalsed testid (ibid.,
lk 207).