Jaan Tamm (sünd 1948) Ta on esimene keskajale spetsialiseerunud arheoloog. 1972. aastal asus tööle KRPI-sse, kultuurimälestiste projekteerimise instituut (Tallinna linn, Pirita klooster) Viis Tallinnas läbi arheoloogilisi päästekaevamisi, kõige suurem töö oli Pirita klooster. Tegutses seal Villem Raamiga. 1970. aastatel saadi aru, et sellis keskaja arheoloogilist tööd on üpriski palju, mis tõttu 1978- 79 aastal lõpetasid Tartu Ülikooli keskaja arheoloogiale spetsialiseerunult veel: Toivo Aus – Rakvere, Romeo Metsallik – Tartu, Kalle Lange – Tallinn, Urmas Selirand – Viljandi. See aeg oli linnaarheoloogia ja keskaja arheoloogiale kuldajaks. Linnaarheoloogia kuldajastu Linnaarheoloogia Lääne-Euroopas 1980. aastatel. Ida-Euroopas oli situatsioon erinev. Poolas leidis aset väga võimas restaureerimine, mis oli juba varem alanud. Mitmed linnad, mis olid sõja ajal pommitada saanud, need ehitati üles ning hoonete väliskujud tehti
Tabelis on näidatud keskmine elanikkonna ekvivalentdoos looduslikust foonist ja inimtegevusest Somaatilised ja pärilikud muutused Kiirguse bioloogiline toime inimestel viib somaatiliste ja pärilike muutusteni. Somaatilisi muutusi kogeb kiiritust saanud isik oma nahal, pärilikud muutused võivad ilmneda alles mitme põlvkonna pärast. Mõnda rakubioloogiast Kõik elav koosneb ühest rakust või paljudest rakkudest. Rakud moodustavad koe, spetsialiseerunult funktsioneerivad koed organi. Täiskasvanu organismis on enamuses küpsetes rakkudes hiiglaslikud molekulid - kromosoomid, mis sisaldavad informatsiooni teise identse indiviidi loomiseks. Inimese rakkudes on 23 kromosoomipaari. Erinevad on spermarakud ja munarakud, st sugurakud, mis sisaldavad poole vähem kromosoome. Inimese sugurakus on 23 üksikut kromosoomi. Esimene uue inimolendi rakk tekib spermaraku ja munaraku ühinemisel, mõlemas sisaldunud 23 kromosoomi moodustavad 23 kromosoomipaari
annaabi.ee 
