"spetsialiseerunudtajufoneetika" - 1 õppematerjal

KEEL KUI SÜSTEEM

keeleajaloolised muutused. Foneetika laias tähenduses märgib kõiki hääldusteadusi. Foneetika kitsamas mõttes tegeleb kõne täppisuuringutega ning ta vastandiks on fonoloogia ehk õpetushääldussüsteemi(de)-st. Eksperimentaalfoneetika all mõeldakse tavaliselt foneetikat kitsamas tähenduses. Kõnemoodustust (kõneelundite tööd) uurib artikulatoorne foneetika, kõnesignaalide analüüsiga tegeleb akustiline foneetika, kõnetaju uurimisele on spetsialiseerunudtajufoneetika. Kõneelundite hulgas eristame 1) hingamiselundeid, 2) hääleelundeid, 3) artikuleerimiselundeid. Tähtsamad hingamislihased on 1) diafragma (vahelihas) ja 2) sisemised ning välimised roietevahelised lihased. Hääl (helilisus) tekib väljahingatava õhuvoolu mõjul kõris toimuva vibreerimise (võnkumise) tulemusena. Helivõnkeid tekitavad häälepaelad (häälekurrud). Võngete tekkekohta nimetatakse ka häälepilu-ks. Häälikute nii- või teistsugused tämbriomadused