Meditsiiniajaloo konspekt
Arstide puhul mainitakse kahte traditsioonilist meditsiinilist suunda: asutu ja asiputu.
Esimene tegeles enam empiirilise arstikunstiga, teine oli rohkem nö ,,posimine".
Asutu-traditsiooni viljelejad lisaks haiguse põhjuse suhteliselt konkreetsele
käsitlemisele, määratlesid konkreetselt sümptomite või haigustunnuste pinnal ka oma
tegevuse ja eesmärgid: ,,peatada palavikku, vähendada turset" jne.
Ilmselt olid arstid ka Mesopotaamia aladel juba spetsialiseerumas (mainitakse näiteks
naistearste), arvatakse, et võisid olla ka juba mingid haiglate-laadsed moodustised (on
nimelt märgitud, et haiged olid kogu oma haiguse aja arsti kontrolli all).
Aja kulgedes said ka Mesopotaamia meditsiinis järjest tähtsamaks kõikvõimalikud
demonoloogilised aspektid. Babüloonia-Assüüria (periood algab laias laastus aastatest
ca 1000 e.m.a.) ravijateks olid ka preestrid, kes nägid asju loomulikult oma mätta
otsast
annaabi.ee 
