Edise linnus
jäid sel juhul arvuliselt märkimata, mistõttu väljend rüütel ei kajasta kaugeltki kaitsjate
tegelikku arvu. Edise puhul näib olevat tegemist pigem sõjasulastega, kellele kindlasti
lisandus kaitsejõuna veel kohalik mõisarahvas (keda võis olla kümneid) ning relvastatud
talupojad. Üks on selge, Ediselt tasub otsida hoopis suurema kaitsekompleksi jäänuseid, kui
seda eeldatakse üksiku torni põhjal, mille viimased jäänused lammutati pärast Teist
maailmasõda.
Seni ainuke spetsiaaluurimus Edise linnusest on U.Hermanni ajalooline õiend ,,Edise vasall
linnus", mis pärineb aastast 1973. Selles määratleb ta linnuse ala mõõtmeteks 28x29 m, mida
põhijoontes markeerib 61 samakõrgusjoon, seega hoopis ulatuslikuma territooriumi kui
pelgalt tornlinnus.
Võib oletada, et 17. Ja 18. sajandil võidi endise linnuse kivihoonet kasutada mõisa elamuna,
sest veel 19. sajandi algul märkis tuntud muinasuurija Ed.Ph.Körber 1802. aastal paremini
annaabi.ee 
