Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 - 1991
Weltmann ja rektor
Koort päästsid oma põhjendustega raamatud hävitamisest.
Moodustati erifond keelatud kirjanduse hoidmiseks. Ülikooli raamatukogu jätkas hoole ja
hirmuga keelatud kirjanduse väljakorjamist. Keelustatud teoste sedelid tuli kataloogidest
eraldada ja moodustada neist erikataloogid. Erifond muudkui paisus ja tööl ei paistnud lõppu.
Raamatuid võeti erifondi aktideta, seega puudavad andmed, palju ja mida võeti.
1946.a juunis määrati spetsfondi juhtima M. Sõstsikov. Ta alustas energiliselt tegevust. Algas
ulatuslik raamatute eraldamine erifondi, kõigepealt salajaste käskirjade ja nimestike alusel,
aga ka Sõstsikovi oma suva järgi.
Kiiresti paisuvale salafondile ei piisanud ammu juba ühest ruumist raamatukoguhoone
alumisel korrusel. Vaja oli suuremat ja võimalikult varjatumat asukohta. Sõstsikov leidis
selleks sobiva olevat hoone vanema osa IV ja V korruse, kus seni hoiti ,,TÜ Toimetusi" ,
dublette ja töötlemata kirjandust.