Lühikokkuvõte- vabadussõda
Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks
rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot
-Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus
föderatiivse Vene riigi kooseisus.
Sõjasündmused
Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, millele eitasid
kaasa ka Enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundides Venemaad sõlmima
spertaalrahu.
- Augustis vallutas Saksa Riia ja Vene üksusid valgusid Eestisse.
- Septembri lõpus jõudis sõda Eesti pinnale.
- Venemaa sõjalise ebaeduga kasavad Enamlaste populaarsus. Enamik sotsialiste läks
lõpuks enamlaste poolele.
- Oktoobriks oli Eestis 20000 enamlast. Nendest moodustati Eestimaa Nõukogude
Täitevkomitee, mis alustas ettevamistusi relvastatud võimuhaaramiseks.
- Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse