Ookeanis elavad imetajad
imetajad. Nende hingatsid asuvad pealael. Siis, kui vaal veepinnale tõuseb, avaneb
vaala hingats ning õhku paiskub vaalafontään- niiske, kasutatud õhk moodustab
jahedas välisõhus suure aurupilve. Fontäänid on piisavalt ,,isikupärased", et nende
põhjal otsustada, mis vaalaliigiga on tegu. Seejärel hingab vaal kiiresti sisse, sulgeb
hingatsi ja sukeldub uuesti lainetesse.
Spermatseet:
Kaseloti peast võtab suurema osa enda alla vahaja võide, spermatseediga täidetud
rasvapadjand. Täpselt ei ole teada, milleks vaal üldse spermatseeti vajab. Ühe teooria
järgi suudab vaal vastavalt vajadusele kas vedelaks või tahkeks muuta ja nõnda ujuvust
reguleerida. Teise teooria kohaselt talitleb padjand ,,läätsena", mis koondab
kajalokatsioonil välja saadetavaid helilaineid.
Hüpped:
Vahepeal hüppavad vaalad veest välja ning langevad, selg või külg ees, tohutu valju
plartsuga tagasi vette
annaabi.ee 
