Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) Vastaklehiktaimed (Gnetophyta) Katteseemnetaimed ehk õistaimed (Magnoliophyta) Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus
liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; konspekt); Taksonoomiline mitmekesisus: Globaalselt on praegu kirjeldatud u 1,8 mln bioloogilist liiki (u 13% kogu elurikkusest maakeral) Eubacteria, Archeae nende hulgas leitakse praegu järjest enam taksoneid. Teadaolevaid liike, mis vastavad enam-vähem liigi tasemele on u 30 000. [Ennustatakse, et neid on tegelikult u 300 000 3 mln] Protistid - 80 000. Maismaataimed (plantae) - 270 000, (Eestis u 1500) [300 000] Seemnetaimed (spermatophyta) - 240 000 paljasseemne ja katteseemnetaimed Seened (Fungi) - 80 000 [200 000 270 mln] Loomad (Animalia) - 1,32 mln. Nt ümarloomad (Nematoda). Neid on teada u 25 000 liiki [1 mln] Putukad (Insecta) 950 000 [10-100 mln] moodustavad valdava osa lülijalgsetest. Suurim liigirühm! Mardikad moodustavad u 40 % putukatest. Chordata Siia kuuluvad nt kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad jv 45 000 [50 000 55 000]
annaabi.ee 
