Jõevähk
Marjaterade arv oleneb emase vanusest ja seega ka suurusest. Esimest korda kudevate
emaste mari on tavaliselt peenem ja seda on vähem. Munemiseks arenenud marjaterade
arv võib küündida 445-ni, jäädes tavaliselt vahemikku 150350.
Osa munetud marjast jääb viljastamata ja irdub ning marjateri läheb kaotsi ka talve
jooksul. Koorumiseni jõuab umbes 5070% marjateradest.
Emane koeb marjaterad keskmiselt poolteist nädalat pärast paaritumist. Munemise ajal
viljastuvad marjaterad spermatofoorist lahustunud spermatosoididega. Marjaterad
kinnituvad lima abil laka ja selle alapoolel paiknevate jalakeste külge, kuhu jäävad kuni
kevadeni[2].
6.4.1 Muna areng
Esimene talv koos emaga. Marja arengus on eriti kriitilised esimesed 150 kraadpäeva
(päevade arv korrutatud vee temperatuuriga). Seejärel algab muna arengus talvine
seisakuperiood diapaus.
Muna arengu esimesel etapil kujuneb blastoderm. Sel ajal on muna väga tundlik
annaabi.ee 
