Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
vetikataimed. Mändvetikatel on ebameeldiv lõhn.
Mändvetikad võivad kasvada natuke sügavamal kui rohevetikad, umbes 2-3 meetri
sügavusel.
Levinud paljunemisviisiks on vegetiivne paljunemine lehe ja varre tükikestega.
Mõned liigid tekitavad selleks erilised mugulakesed, mille kuju on liigile iseloomulik.
Mändvetikatel puudub sugutu sigimine eoste abil. Suguliseks sigimiseks tekivad
lehtede küljes lehekeste kaenlas spetsiaalsed sigimisorganid: isassuguorganid milles
valmivad viburitega spermasoidid ning emassuguorganid, kus valmib suhteliselt suur,
liikumatu munarakk. Pärast viljastumis kattub munarakk tiheda kestaga ning hakkab
arenema alles pärast puhke perioodi.
8. PRUUNVETIKAD
Need on merevormid, mis esinevad peamiselt lõuna- ja lõunapoolkera külmematel
aladel. Pruunvetikad kinnituvad risoidide abil kas põhjakividele või epifüüdidena
teistele taimedele.
Pruunvetikad on enamasti pruuni värvi. See oluneb pigmentide omavahelistest
kombinatsioonidest