Geneetika I vastused
rakendused inimsusevastased.
1895 Alfred Ploetz – kirjutas raamatu “Rassenhygiene”, ei ole tegelikult seotud eugeenikaga, põhines
rasside bioloogilisel ebavõrdsusel (aarialaste rassiline ülimus)
Rassihügieeni seadus 1923 – hakati hiljem nimetama eugeenikaseaduseks. Juutide jt. rahvaste hävitamine
natsistliku Saksamaa poolt. Nii sai eugeenika negatiivse varjundi.
Nii muutus võimatuks ka positiivse eugeenika propageerimine (nt. geeniuste spermapangad ja sellega
võimekate inimeste geene levitada). Kogu eugeenika muutus pikaks ajaks tabuteemaks.
1948 keelati N. Liidus geneetikaalased uuringud täielikult. Põlu alla sattusid ka statistikaalased uuringud
ja küberneetika. Toimus teadlaste sattumine isolatsiooni, paljud kunagi kuulsad Vene teadlased hukati või
surid vangis. Näiteks Nikolai Koltsov (avastas 1903 tsütoskeleti, 1927 oletas, et geneetiline info on
annaabi.ee 
