Raamatus oli lõpp veelgi traagilisem. Iokaste, kes oli ühel ajal nii Oidipuse ema kui ka naine, ei suutnud olukorra koledust ega häbitunnet taluda ning lõpetas oma elu, sooritades enesetapu. Oidipus süüdistas aga kõiges iseennast ning meeleheites torkas ta endal silmad peast ja lahkus Teebast üksikuna maapakku. Arvan, et lastel on õigus teada oma päritolu, "valgeid laike iseendas" ei tohiks olla. Vanemad aga ei tohiks mingitel põhjustel hoida lapsi teadmatuses. Ka spermadoonorluse ja adopteerimise korral peaks lastele rääkima nende juurtest. Olukord, kuhu maailm liigub on päris absurdne seniste suundade jätkumisel peaks DNA-test muutuma nagu alkoholitestiks, enne kui kellegagi ühte heita tuleks kontrollida, ega ei ole tegemist lähisugulasega. Õigus teada oma päritolu ei saa olla privileeg, see on iga inimese üks põhiõigustest.
lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isadusest. Esiteks bioloogiline isadus (isa kui sigitaja). Kui räägime isast, kes ise oma lapsi kasvatab, siis on siin kõik mõistetav, tunduvalt keerulisemaks muutub antud teema aga näiteks spermadoonorluse puhul. Teiseks võib välja tuua sotsiaalse isaduse. Sel puhul tunnistab mees end isana, käitub isana ja on ka juriidiliselt lapse hooldaja. Samas ei pruugi sotsiaalne isa olla lapse bioloogiliseks isaks. Kolmandaks on psühholoogiline isadus. Siin määratletakse meest isana juhul, kui laps näeb temas isa ning tal on isaga püsiv usalduslik kontakt. Psühholoogilise isaga suhtleb laps pidevalt. Tänapäeval ei pruugi need erinevat tüüpi isadused aga alati kattuda. Näiteks kui mehel on
annaabi.ee 
