Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades
mingil muul moel, kui seksuaalsel viisil naiste paljunemistrakti. Säärast protsessi
kasutatakse inimeste peal enamasti selleks, et ravida viljatust, kuid levib ka üha enam
naiste seas, kellel puudub meessoost partner. Täpsemalt, kantakse emakakaela
värskelt välja purskunud seemnerakk või seemnerakk, mis on külmutatud ja sulanud,
kunstlike vahenditega. Vallalised naised ja lesbid saavad lapsi tänu
spermadoonoritele, kes on käinud spermapanka varustamas. Nii siis on tulevase lapse
kandja ja geneetiline ema see kellesse spermid paigaldatakse ja doonor on
bioloogiline ehk siis samuti geneetiline isa sellele lapsele.
Kaasaegsed tehnoloogiad inimese kunstlikust viljastamisest on välja kujunenud
lüpsikarjade viljastamisest. Näiteks lehmadele paigaldatakse pulli sperma käsitsi
suguelundisse. Seda tehti esmalt, et saada paremat piima lehmadel. Kuna igale karjale
ei jagunud kõige paremate geenidega pulli.