Võim peaks kuuluma rahvale. Rousseau pooldas vabariiki ja leidis, et eraomanduse tekkimine on toonud kaasa ebaõiglase ühiskonna. Tema filosoofia sai pr revolutsiooni kandvaks ideoloogiaks. Saksa valgustus Sakslased ei vastandanud mõttemaailma usule. Ei toimunud kirikule vastuhakkamist. Leiti, et viletsus tuleneb liiga vähesest usust. Taotleti suuremat pühadust ja vagadust.Saksa valgustusideoloogia lähtus pietismist. Pietismi rajajaks peetakse Philipp Jakob Spenerit, liidriks oli August Hermann Francke. Püüeldi sisemise enesetäiustamise ja parandamise poole. Gottfried Wilhelm von Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu ning seepärast püüdis ta konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. Ta oli üks Preisi teaduste akadeemia rajajaid. Christian von Wolff esitas terve mõistuse filosoofia, mille tõttu peetakse teda ratsionalismi rajajaks Saksamaal. Lõi saksa keelde hulga teadustermineid.
inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses. Pietistide arvates kestis reformatsoon edasi, kirik on kogu aeg uuenemise teel. Lisaks Saksamaale levib ta ka Inglismaal ja Madalmaades. Tal on ka sotsiaalsed impulsid, pietism paneb rõhku diakoonia tähtsusele. Pietismi loojaks peetakse Philipp Spenerit, kelle teos Pia Desideria on üks pietismi alustekste. Seal on esitatud pietismi alusprintsiibid. Raamatu esimeses kahes osas kritiseeris Spener katoliku kirikut, kuid ütleb, et lootus pole veel kadunud, kui jälgitakse programmi, mille ta esitab raamatu kolmandas osas. Ta esitab kuus punkti, kuidas kristlased võivad juba siinpoolses elus parema eluni jõuda: 1) Terve Piibli lugemine ja selle üle arutlemine palvetundides; 2) Üldise preesterluse tegelikustamine
annaabi.ee 
