Mariete Presmann 10B MAA-ALUNE LINN Mõistatuslikud pühamud, saladuslikud vahekäigud ja ununenud hauakambrid võivad küll kõlada otsekui pildina Indiana Jonesi võtteplatsilt, kuid needsamad objektid asuvad Napoli valjude ja määrdunud tänavate varjus. Maa-alune Napoli on üks maailma põnevaimatest imelinnadest; vaikne, enamasti avastamata labürint toomkirikulaadsete veepaakide, kitsaste kanalite, katakombide ja kõiksugu iidsete varemetega. Speleoloogide ehk nö koopateadlaste hinnangul umbes 60% Napoli elanikest elavad ja töötavad ülalpool seda võrku, mida teatakse Itaalias kui sorrosuolo (all-ilm). Alates Teise Maailmasõja lõpust on sealt leitud vähemalt 700 süvendit, alates Vana-Kreeka ajastust päritevatest maa-alustest hauakambritest kuni paleokristlike matmiskambriteni ja Bourboni põgenemistunneliteni. Ekspertide hinnangul on see alles algus avastamata on veel 2 miljonit ruutkilomeetrit inimtühje põnevusi.
Kasutati ka taimseid värve. Maalimisel kaks tehnikat: kas märg värv kuivale pinnale või vastupidi. Osa maale asuvad sellistes kohtades, kuhu ligi pääsemiseks tuli kasutada tellinguid. Koobastes pidi 31 kasutatama ka valgusteid. Leitud on üks kivilamp. Pintsleid ei tuntud, maalimiseks kasutati sammalt ja loomakarvu. Chauvet-Pont-d´Arci koobas on ajaliselt vanim koopakunsti leiukoht. Leiti 1994. a. speleoloogide poolt. Koopa nimi Chauvet avastaja Jean Chauvet´ist. Dateeritud ajavahemikku 32 41030 340 a tagasi. Koopamaalingute dateerimiseks võeti 1995. a. proovid söega tehtud joonistest. Arvestades võimalikku dateerimisviga, on keskmine vanus 31 000 a tagasi. Veel üks võetud proov andis vanuseks u 26 000 a tagasi, st koobast täiendati maalidega veel oluliselt hiljem. Chauvet koobas on märkimisväärne selle poolest, et seal on maalingutel esindatud väga
annaabi.ee 
