Kraniomeetria enne Darwinit ja Broca ajal
eksisteerinud piisavalt kaua eraldi, et nende vahel võisid tekkida olulised sünnipärased
erinevused andekuse ja intelligentsuse osas. (Gould, 2001).
Üheksateistkümnenda sajandi teine pool polnud üksnes antropoloogia tekkimise ja arengu
ajastu. Samavõrra vastupandamatult võitis teadusemaailmas populaarsust veel üks trend –
arvude kummardamine, usk, et range mõõdistamine võib garanteerida ümberlükkamatu
täpsuse, ning olla üleminekuteeks subjektiivsetelt spekulatsioonidelt tõelisele, Newtoni
füüsika väärilisele teadusele. Gould ongi oma raamatus just terve peatüki pühendanud
kraniomeetriale ehk kolju ja selle sisu mõõtmise andmete kogumisele. (Gould, 2001).
Robert Bennett Beani andmed mõhnkeha kohta
Virginia arst Robert Bennett Bean andis 1906. aastal välja artikli, milles võrdles Ameerika
mustanahaliste ja valgete ajusid. Muidugi leidis ta tähendusrikkaid erinevusi, mis kõik viitasid
mustade alaväärtuslikkusele
annaabi.ee 
