Venemaa 1917-1953
suutis oma majandusalaseid teooriaid ka edukalt ellu viia. Kuid niipea, kui Stalin oli riigis
oma võimu kindlustanud, asuti muutma ka majanduspoliitikat. 1928 algas kollektiviseerimine,
mis pidi ühendama senised talud suurteks kollektiivseteks majanditeks (kolhoosid -
) ja seeläbi siis suurendada teravilja tootmist ning vältida
toiduainete sattumist spekulantide kätte. Ühtlasi alustati viisaastakuplaanidega, NSV Liidus
algas plaanimajanduse ajastu. Nepile tähendas see lõppu, spekulantidelke samuti. Asuti välja
suretama eraettevõtlust ning pandi põhirõhk rasketööstuse arendamisele. Kuigi tööstuse (sõja-
ja rasketööstus) osas saavutati tubli edasiminek, tähendas kollektiviseerimine üht ajaloo
suurimat näljahäda Ukrainas ning ka kergetööstuse arengus jäi NSV Liit läänest üha rohkem
maha. Ei olnud süüa ega tarbekaupu, selle asemel toodeti elektrit, sütt ja terast.
Välispoliitika: Kodusõja aastatel oli bolsevike jaoks eluliselt tähtis nende valitsuse
annaabi.ee 
