dx d dispersioon: D f d d lahutusvôime: R d 2w spektrijoone laius: ; D Pilu laius w, määrab ära signaal/müra suhte aga ka lahutusvôime (töötavad üksteisele vastu) Prismad valmistatakse eri sorti kaasidest vastavalt spektriosale. Filintklaasil on suur dispersioon ja kvartsil väike. Prismat valgustatakse paralleelse kiirgusega. d Prisma lahutusvôime: R t dx Vôred valmistatakse poleeritud pinnale teemandiga vagude kraapimise teel. Saadud pind peegeldab valgust ainult kindlates suundades. Kôigepealt valmistatakse nn. "meistervôre", mille pealt saadakse koopiaid. Vôresid valmistatakse ka holograafilisel meetodil tekitadas
analüüsiks. Reeglina sobib puhaste ainete analüüsil. Teatud juhtudel võib analüüsida ka 2-st kuni 3-st komponendist koosnevat segu. Kvalitatiivne analüüs on raskendatud, kuid kvantitatiivset saab teostada. Vahendiks on spektrofotometer, mis võimaldab mõõta valguse neeldumise intensiivsust proovis. Kuna neeldumisintensiivsus sõltub valguse lainepikkusest, peab spektrofotomeeter võimaldama valida spektrista antud ühendi jaoks sobiva lainepikkuse. Nähtavale spektriosale vastavad lainepikkused 380-780 nm, saab mõõta vaid värviliste lahuste opt.tihedust. UV alas (185-380nm) neelavad valgust praktiliselt kõik orgaanilised ained. Spetsiifilisem on neeldumine 280-380 nm, seda laineala kasut aine identifitserimiseks neeldumismaksimume järgi. Spektrofotomeeter. Valgusallikas halogeenlamp või deuteeriumlamp. Monokromaator difraktsioonivõre või kolmnurkne prisma, polükromaatne valgus lahutatakse peegeldumisel spektriks.