66982 S8(1) = 1.12818 + j0.0837275 S8(2) = 3.2 j4.4 S8(2) = 0.4 j0.55 S8(3) = -0.02544 + j5.26982 S8(3) = -0.00318 + j0.6587275 S8(4) = -4 S8(4) = -0.5 S8(5) = -0.02544 j5.26982 S8(5) = -0.00318 j0.6587275 S8(6) = 3.2 + j4.4 S8(6) = 0.4 + j0.55 S8(7) = 9.02544 j0.66982 S8(7) = 1.12818 - j0.0837275 6. Spektrikomponentide moodul ja faasispekter |Sn(k)| = ReSn(k)2 + ImSn(k)2 n(k) = arctan(ImSn(k) / ReSn(k)) |S8(0)| = 5.225 0 = 0 |S8(1)| = 1.1313 1 = 4.2444 |S8(2)| = 0.6801 2 = -53.9726 = 306.0274 |S8(3)| = 0.6587 3 = -89,7234 = 90,2766 |S8(4)| = 0.5 4 = 0 |S8(5)| = 0.6587 5 = 89,7234 = 269,7234 |S8(6)| = 0.6801 6 = 53.9726 |S8(7)| = 1.1313 7 = -4.2444 = 355.7556 7. Lõpliku siirdega filtri (FIR) struktuurskeem. Filtri väljundsignaal.
C(5)= -0,0081+j0,0637 Faasispekter Cv ( k ) (k)=arctg Cw( k ) -0,3183 (1)=arctg =-1230 -0,2026 0,1592 (2)=arctg =900 9,3537 *10 -6 -0,1061 (3)=arctg =-1020 -0,0225 0,0796 (4)=arctg =900 9,3537 *10 -6 -0,0637 (5)=arctg =-980 -0,0081 8. Leida signaalide S1(t) ja S2(t) leitud spektrikomponentide võimsuste suhe nende signaalide üldisesse võimsusse S1(t) Arvutame spektrikomponentide võimsused |C(k)|=Cw2+Cv2 C(0)=0,25 C(1)= 0,06641 C(2)= 0,00633 C(3)= 0,00332 C(4)= 0,00158 C(5)= 0,00107 5 Spektrikomponentide koguvõimsus P1= C ( k ) =0,32871 k =0 Signaalikoguvõimsus on P=0.33333 10
2001025 0,3205 -56,94 Tabel nr. 1. Signaalide spektrite sagedused ja amplituudid. Kontrollisime, kas seos ühikute vahel dBm=>mV vastab teoreetilisele. Võtsime näiteks 80,35 mV, mis oli -8,92 dBm. Seega saadud tulemused langevad üsna täpselt kokku teoreetilistega. Töö tulemuste selgitus ja kriitiline hinnang Nelinurksignaali ja kolmnurksignaali spektrikomponentide sagedused erinesid mõõdetust ligikaudu 10 kHz. Kahepoolse kolmnurga puhul ligikaudu 3 kHz. Nelinurksignaali, kolmnurksignaali ja kahepoolse kolmnurksignaali puhul erinesid amplituudid ligikaudu 1 mV. Amplituud- ja sagedusmodulatsiooni spektrikomponentide amplituudid olid ootuspärased, AM-i puhul oli signaali enamus võimsusest kandesagedusel. Mõõteseadme kohta võiks öelda, et sageduse mõõtmistäpsus on küllaltki suur ning amplituudi võimsuse jaoks vägagi täpne.
.................................... (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Punktis 1 skitseeritud väljundsignaali kuju. Joonis 1. Väljundsignaal. Emax=233mV Emin=76mV =0.508 2. Punkti 2 andmete põhjal modulaatori väljundsignaali spektri kuju( spektrijoonte sagedus ja amplituud). Spektrikomponentide amplituudid ja sagedused: Moduleeriva signaali sagedus f1=208.8kHz f1'=192.5kHz amplituud U=29.8mV Moduleeritud signaali sagedus f=199.7kHz amplituud U=113.7mV 3. Spektri kandesageduse ja külgribade suhte sõltuvus modulatsioonisügavusest m. Joonis 2. Kandesageduse ja külgribade sõltuvus modulatsioonisügavusest. Järeldus: Muutub ainult Emax. 4. Regul
2 Siin N on võrdne kolmega. Kasutame valemit S3 (k ) = s (n) exp(- j nk ),0 k 2 . Erinevate n =0 3 2 spektrikomponentide puhul tekivad erinevad pöördekoefitsendid. Neid tähistatakse WN ( nk ) = exp(- j nk ) . Selle tehte N teostamiseks läheb vaja küllalt palju tehteid. Seega hakkab kannatama tehte sooritamise kiirus. Saadud tulemus tuleb normeerida. Neljase perioodiga DFT 3
annaabi.ee 
