Aatomifüüsika
piluspektrograafides paistab ta koosnevat üksikutest heledatest joontest
tumedamal taustal. "Taust" ise kujutab endast joontest tunduvalt nýrgemat
(väiksema intensiivsusega) pidevat spektrit, mille energiajaotus vastab
soojuskiirguse omale.
Kõige hämmastavam oli elektriliste gaaslahenduslampide spekter: madalal
rõhul ning temperatuuril töötavas lambis puudus pidev spekter täielikult;
peaaegu kogu valgus tuli 5 - 10, tihti 1 - 2 kitsa spektrijoonena, mis andis
lampidele iseloomuliku värvuse (neoonlambi punane, naatriumlambi kollane
jne. värvus).
Me teame, et gaase eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise
vastasmýju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane
kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse
kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine
karakteristlikuks kiirguseks.