Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele. Pidevspekter: spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt teiseks-elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter: spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal. Spektrianalüüs: aine keemilise koostise määramine selle joonspektrite alusel. Aatomifüüsika energiaühik: üks elektronvolt on võrde tööga, mis tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on üks volt. Spontaanne kiirgus: kirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus: välise elekromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Laser:
Spektroskoop-spektraalaparaat, milles spektri vaatlemise ja registreerimise seadiseks on pikksilm Spektrosgraaf-spektriaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoplaadile või filmile. Spektromeeter-spektriaalaparaat, milles kiirgus muundatalse fotoelemendi või termopaari abi muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektomagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Spektrianalüüs-aine keemiline koostise määramine selle joonspektrite alusel.
Ribaspekter on spektririba, mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest. Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. 8. Milline spekter on joon spekter ja millistel tingimustel ta tekib? Joonspekter on spektririba, milles on eristatavad erineva sagedusega valguse jooned. Tekib gaasilise ainete madalal rõhul 9. Milline spekter on neeldumisspekter ja millistel tingimustel ta tekib? 10. Mis on spektraalanlüüs ja milleks teda kasutatakse? Spektrianalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Selle abil saadi teada päikese ja tähtede keemilised koostised. 11. Iseloomustada infrapunast kiirgust. Kus ja milleks kasutatakse? Infrapunakiirgus on magnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Kasutatakse soojendamisel, kuivatamisel, tänu sellele on võimalik pildistada ja filmida. 12. Iseloomustada ultraviolettkiirgust
Ribaspekter- spektririba,mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest.Iga riba kujutab endast suure arvu üksteisele väga lähedal asuvate joonte kogumit.Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. Saab gaaslahendusega. Neeldumisspekter- Näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine(keskkond) neeldab. (tekib,sest külm gaas neelab kõige intensiivsemalt just selliste sagedustega valgust,mida ta tugevasti kuumutatud olekus kiirgab) Spektrianalüüs- aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Fotoefekt- seisneb elektronide väljalöömisel metalli pinnalt valguse toimel. Esimest korda demonstreeris seda 1887. aastal Heinrich Herz. Kvant ehk footon- Max Planck pakkus 1900. aastal välja hüpoteesi, et valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantidena. Vaakumis liigub alati valguse kiirusega( C= 3*10 astmel 8 m/s). 1905. aastal nimetas A. Einstein kvandi footoniks
Neeldumisspekter – väga tihti ei ole võimalik viia mõningaid aineid gaasilisse olekusse, et nad hakkaks helenduma (puit). Puu põlemisel eralduv gaas kogutakse kokku ning valgustatakse tekkinud gaasi ning võetakse gaasi läbinud valguse spekter. Sel juhul tema pidevspektrisse on tekkinud mustad jooned just nendesse kohtadesse, kus joonspektri korral oleks antud elemendi joonspektri jooned. 3. Spektrianalüüs – millel põhineb, analüüsi käik + joonised, analüüsi eelised ja puudused Põhineb faktil, et igal keemilisel elemendil on oma isikupärane joonspekter. Analüüsi käik: Püütakse uuritavast ainest saada kas joonspekter või neeldumisspekter Kasutades Mendelejevi tabelit (joonspektri atlas), püütakse leida kõigile joontele vastavad elemendid, millest aine võiks koosneda
annaabi.ee 
