Ergastusreziimist olenevalt: Kestev laseri kiirgus(alalis ehk pidevlaser) hetketi ilmuv laseri kiirgus (välk- ehk impulsslaser) perioodiliselt välgutav kiirgus plinklaser Laseritüüpi iseloomusta b tema kiirguse lainepikkus(ed), koherentsusaste, polariseeritus, laseri kiire lahknemisnurk, kiirgusvõimsus või välke kestus, energia ja ilmumissagedus, kasutegur mõõtmed Eri spektrialal kiirgust genereerivaid lasereid nimetatakse ka genereeriva kiirguse järgi: Iraser on infrapunalaser, evaser on ultraviolettlaser, raser või xaser on räntgenikiirguse gasser gammakiirguse laser Aktiivlaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedel- ja tahkislasereid. Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma: Objektide mõjutamine laserkiirgusega: Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine.
nad valgu st väga laial sp ektrialal, mida nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). PAR defineeritakse kui lainepikkusi 350 (sagedamini küll 400) kuni 700nm. Kuid on ka tõendeid, et fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus võib mõnede rohevetika liikide puhul ulatuda 300nmni ( Ulva lactuca) Aksessorpigmendid e. kaaspigmendid klorofüllid ei suuda neelata valgust kogu spektrialal, teised pigmentide poolt neelatud valgus kantakse üle klorofüllidele tänu sellele fotosüntees võimalik ka spektrialal, kus klorofüllid valgust ei neela. Karotinoidid kaitsevad klorofülle ja teisi fotosünteetilise aparaadi osasid fotodestruktsiooni eest. Neelavad valgust spektri lühilainelises osas ja moodustavad labiilsetele ühenditele sellega nagu ekraani, mis kaitseb neid ühendeid energiarikaste kvantide eest.
annaabi.ee 
