Aeg t peab olema minimaalne kuna c=const. L - optiline teepikkus. Valgus levib mööda sellist teed, mille optiline teepikkus on minimaalne. 78.Kasutades allolevast joonist, tuletage Fermat' printsiibist lähtudes valguse murdumisseadus. Otsime punkti M nii, et AB optiline teepikkus oleks minimaalne. 79. Mis on valgustugevus? Ühik SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgusvoog - on samuti energia läbi pinnaühiku ajaühikus, aga arvestab spektraalsust. Ühik 1lm luumen. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Ühik 1cd kandela. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid
läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. Aeg t peab olema minimaalne kuna c=const. L - optiline teepikkus. Valgus levib mööda sellist teed, mille optiline teepikkus on minimaalne. 78.Kasutades allolevast joonist, tuletage Fermat' printsiibist lähtudes valguse murdumisseadus. Otsime punkti M nii, et AB optiline teepikkus oleks minimaalne. 79. Mis on valgustugevus? Ühik SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgusvoog - on samuti energia läbi pinnaühiku ajaühikus, aga arvestab spektraalsust. Ühik 1lm luumen. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Ühik 1cd kandela. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks
2 2 2 2 s2 2 x b− x x b−x n1= n2 ⇒ sin α 1= jasin α 2= s1 s2 s1 s2 α 2∗¿ n2 Murdumise seadus on: sin α 1∗n1=sin ¿ Mis on valgustugevus? Ühiks SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgusvoog Φ λ see on energia mis läbib pinnaühikut ajaühikus, aga arvestab spektraalsust ehk summa Poyntingi vektoritest erinevatel lainepikkustel. Valgusvoo mõõteühik on [ Φ ] SI =1 lm Φ=I∗Ω Valgustugevus I on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustugevuse mõõteühik on [ I ] SI =1cd dΦ I= dΩ Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühiks SI- s. Valgustatus – suurus iseloomustamaks pinnale langevata valgusvoogu. Mõõteühik [ E ] SI =1 lx dΦ E= dS
annaabi.ee 
