Spektraalanalüüsi kasutades on võimalik kiirgus- või neeldumisspektrite abil kindlaks teha aine keemilist koostist. See meetod on ohutu, sest ta ei mõjuta aine keemilist koostist ning aine kindlaks tegemiseks piisab väikestest ainekogustest. Ainet on nii võimalik uurida ka eemalt ilma laborisse toomata. Selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ning mõõta selle spekter. 6 Laboris tehtud katse Asetasin spektraallambi optilisele siinile (relsile) pilust mõne sentimeetri kaugusele. Kõigepealt määrasin difraktsioonivõrest otse läbi tulnud valgusele vastava goniomeetri skaala näidu 0 . Kasutasin selleks nooniust. Nooniuse abil saab näitusid määrata täpsusega 1 nurgaminut. Seejärel leian difrageerunud violetsetele, sinisele ja rohelisele kaksikjoonele vastavad goniomeetri skaalanäidud ning arvutasin vastavad difraktsiooninurgad. hv=E2-E1 h Plancki konstant 6,6210-34 Js v kiirguse sagedus
leitud näit on seega 7'28". Summeerides mõlema skaala näidud, saame kogulugemiks: 103°40' + 7'28" = 103°47'28". Töös mittevajalikke nuppe ja kruvisid mitte keerata! Rõhutame veel kord, et pikksilma ja kruvide keeramisel ärge tarvitage liigset jõudu! 4. Töö käik 1. Tutvuge goniomeetri ГС-5 ehitusega, seadke ta töökorda ja tehke mõõteskaalad selgeks. Leidke optilise mõõtesüsteemi täpsus goniomeetri passist või küsige juhendajalt. Pange kirja spektraallambi tüüp. 2. Kontrollige, kas difraktsioonivõre on kinnitatud goniomeetri lauale nii, et võre tasapind on risti kollimaatorist tulevate kiirtega ning võre jooned (pilud ja tõkked) on paralleelsed kollimaatori piluga. Difraktsioonivõre täpse ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral kallutada väikest kettakujulist aluslauda. 3. Paluge juhendajal kontrollida difraktsioonipilt ja täpsustada tööülesanne. 6