asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus +-1% 99,5% nädalas. +-0,5%=kvaliteedi kõrgtase, +-1%=normaaltase 5. Pingehälve, pingemuutused, värelus 95% MP/KP toitepinge efektiivväärtuse 10min. keskväärtusest olema normaaltingimusel +-10%. Värelus e. flikker on nägemisaistingu ebaühtlus valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest. 6. Pingelohud Lühiajaline pingemuutus, kus toitepinge on alla 90% ja üle 1% nimipingest. Iseloomustavad tegurid: ulatus, sügavus, kestus, faasinihe, koht pingelainel, asümmeetria kolmes faasis. 7. Toitekatkestused Pinge alla 1%. 8. Liigpinged Võrgusageduslikud või transientliigpinged. Võrgusag. tekkib tavaliselt lülitustel või rikete tagajärjel (1f
Näiteks kiirgus energiaga suurem kui E g neeldub tsoon-tsoon elektronüleminekutes. Osa kiirgust neeldub ka adsorbtsioonil lisandnivoodel. Osa neeldunud valgusenergiast muidugi vabaneb, kui ergastatud elektron kukub tagasi algolekusse. Selle juures on aga võimalik energia kadu läbi mittekiirguslike üleminekute. Tulemuseks on materjali värvuse sõltuvus nii materjali läbilaskvuse spektrist kui ka materjali poolt tagasi kiirgava valguse spektraaljaotusest. Näiteks CdS-l E g omab väärtust 2,4 eV, seega kõik valgus energiaga suurem kui 2,4 eV neeldub. Neeldunud valguse osa vastab spektri violetsele ja sinisele osale. Osa sellest energiast vabaneb uuesti valgusena, mis omab esialgsest erinevat lainepikkust. Läbiva osa moodustavad footonid energiaga 1,8 - 2,4 eV. Vastavalt läbinud valguse spektraalkoostisele CdS omab kollast-oranzi värvust. Joonisel 8.19 on illustratsioonina toodud rohelise klaasi läbilaskvus, peegeldus ja neeldumisspektrid
annaabi.ee 
