7. Milleks kas. spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav valgus. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. 9. Kuidas käitub valgus läbides klaasprismat? Valgus läbides klaasprismat, murdub ning tekitab 7-värvilise spektri. 10. Mis on spektrograaf? Spektograaf on spektraalaparaat, kuhu saab mattklaasi asemele panna fotoplaadi spektri jäädvustamisks. 11. Mis on spektrometer? Spektromeeter on spektri registreeeimiseks mõeldud aparaat 12. Mis on spektroskoop? Spektroskoop on aparaat, kus kasutatakse pikksilma. 13. Mis on kiirgusspekter? Kiirgusspekter on vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. 14. Kuidas liigitatakse kiirgusspektrit? Kiirgusspekter jaguneb pidev- ja joonspektriks. 15
Toru A, kollimaator, on kitsas pilu, kuhu on paigutatud lääts. Pilu on paigutatud läätse fokaaltasandisse, mistõttu läätsest väljuvad paralleelsed kiired, mis prismale langedes lagunevad värvilisteks kiirte kimpudeks spektriks. Eri värvid kalduvad erinevalt ning teine lääts koondab oma fokaaltasandis kiired ühte punkti, kus tekib pilu värviline kujutis ehk spekter, mis projekteeritakse ekraanile. Kui ekraani asemele panna fotoplaat, saadakse spektograaf. Silmaga vaatamiseks kasut läätse, mis paigutatakse teise läätse fokaaltasndisse ekraani asemele Kiirgusspektrite liigid- Kiirgusspektrid jagunevad pidev-, joon- ja ribaspektriteks. Pidevspektrid. Keha temp tõstmisel üle 500 kraadi see helendub. Siis paistavad kõik spektri värvid. Kõrgema temp juures tekib nn valge hõõgumine, mil võib tekkida pidev spekter, mis algab punase ja lõpeb violetse osaga. Päikese, kaarlambi, küünla, tuletiku jms spekter
tsentris. See komponent on stabiilsem kui materjal Solioa, mida võib leida meie kvasaris. Nad arenesid monoelektronide sarjast keerulisema energia sarjaks ning lõid kollektiivse tsivilisatsiooni, mis ei tunne indiviidi mõtet ega mõistust. Ultronid on olelusvormid, kes koosnevad peamiselt vaimsest energiast. Ta kiirgab tugevalt nähtavuses, ultravioletses valguses ning kappa kiirguse alas. Ultronite väljakiirgamise allikaks on joonisel nähtavad kühmud/sõlmed (Nodes/Foir-id). Kui spektograaf skaneerib läbi ultra- violetse ulatuse (103,2 112 Ongströmi ühikut), siis me näeme, et need Foir-id ei ole püsivad erinevatele lainepikkustele. Ultronid saavad kontrollida oma kiirgamise intensiivsust Foir-ide relatiivse positsiooni muutmisega. Ultronid tajuvad dimensioone ja objekte elektromagnetilise energia mõistes. Teades erinevate keskkondade läbimise valguskiirust, on ta võimeline otsus- tama oma ümbruse üle samamoodi, nagu Maal olevad nahkhiired on võimelised kasutama enda
annaabi.ee 
