NEWTONI SEADUSED
diferentsiaal- ja integraalarvutusele.
Tema peamised tööd ilmusid tema teostes " Loodusfilosoofia matemaatilised
alused " aastal 1687 ja "Optika " aastal 1704.
Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust
taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused ning
tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid.
Optika põhiseadused.
Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil
spektiks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse
difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polaristasiooni olemasolu.
Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstueeris kaks
peegelteleskoopi.
9
Newton formuleeris optika neli põhiseadust :
1. Valgus levib sirgjooneliselt.
2. Valguskiired on sõltumatud : iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi
olemas.
3