Keeleteaduse alused
esinda kumbagi.
Noomenite muutumiskategooriate hulka kuulub ka speetsies ehk määratuse ehk
definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus. Määramatust väljendavad artiklid on üldiselt
tekkinud arvsõnast või umbmäärasest asesõnast tähendusega ,,üks, mingi"; määravad
artiklid on kujunenud näitava asesõna tüüpi elementidest. Grammatiseerumise käigus
on aga need algselt täiendi taolised elemendid oma konkreetsest põhifunktsioonist
rohkem või vähem eemaldunud.
Speetsiese abil saab väljendada nt geneerilist ehk üldkehtivad või individualiseerivat
vaatenurka. Artikli abil saab näidata sedagi, kas on tegemist määratlemata hulgaga või
teatud hulgaga tervikuna.
Paljudes keeltes muutuvad noomenid ka eri käändevormides ehk kaasustes. Käändeid
liigitatakse omakorda nende funktsioonide järgi. Tüüpilised grammatilised käänded
on nominatiiv, akusatiiv, genitiiv ja partitiiv. Neid kaasusi, millel on selge