Hitleri abilised
Füürer ootas
energiliselt Speerilt imetegusid. Viimane täitiski Hitleri lootusi armee kiirel relvastamisel, saavutades
seda sadade tuhandete sunnitööliste ja koonduslaagri vangide tööjõudu kasutades. Speeri pidev
võitlus efektiivsema relvatootmise nimel pikendas sõda kindlasti kuude kui mitte terve aasta võrra.
Samas ei pidanud Speer ennast rezhiimi veendunud käsilaseks. Ta nimetas end kunstnikuks,
kes ükskõik millist eesmärki teenib. Sõjavastased nägid Speeris tehnokraati, mis omakorda süvendas
temas võimuomamise ülendavat tunnet. Talle imponeeris teadmine, et tema käsutuses on piiramatus
koguses ressursse ja inimtööjõudu. Väära kõrge eesmärgi poole püüdlemine välistas sisemise
moraali.
Pärast rezhiimi kokkuvarisemist väitis Speer: "Meis kõigis peitub sügav aukartus sündsuse ja
kommete ees." Hiljemalt 1943.aasta oktoobrist pidi Speer nii juutide massimõrvast kui vaimuhäiretega
annaabi.ee 
